Kokkuvõte

Kümne aastaga on Eestis kujundatud ja reformitud nii avalik, era- kui ka avalik õigus. Artikkel annab ülevaate haldusõiguse reformi planeerimisest ja reformi järk-järgulisest läbiviimisest, keskendudes erinevatel aegadel reformi plaane kujundanud ideedele. Peatutakse reformikavade algses staadiumis valitsevaks olnud Saksa õiguse ülevõtmise kavadel, 1999. aasta Riigikogu valimiste järel jõuliselt esile kerkinud New Public Managemant’i ideel ning õiguskorra kui ühiskondliku kokkuleppe ideel, millest just viimane määras kokkuvõttes haldusreformi peamised alused. Seetõttu ongi reformi tulemuseks see, et Eesti haldusõigussüsteem on Saksa haldusõigussüsteemist erinev, kuigi vastavad seadused on olemuslikult sarnased. Haldusõiguse reformile seatud eesmärke käsitledes selgitatakse artiklis, millised nõuded esitati reformi käigus välja töötatud aktide kvaliteedile. Artiklis sisaldub ka ülevaate haldusõiguse üldosa seadusi läbivatest põhimõtetest, milles autor piirdub põhimõtete üldise esiletoomisega.

• haldusõiguse põhimõisted ja printsiibid
,
• seadusandlus
,
• haldusmenetlus
,
• riigivastutus
,
• haldustäitemenetlus ja -sund