Menüü

Kokkuvõte

Seoses Ukrainas aset leidva konfliktiga on Eestisse saabunud üle 21 000 sõjapõgenikust lapse, kellest pea 1700 on jõudnud Eestisse ilma vanemata, lähisugulasteta või isegi üksi. See, milliseid abinõusid saavad ja peavad Eesti kohtud Ukraina laste kaitseks rakendama, ei ole kehtiva õiguse järgi üheselt selge. Artikli eesmärgiks on analüüsida, kas ja kuivõrd annab kehtiv õigusraamistik Eesti kohtutele õiguse ja võimaluse rakendada Ukraina laste kaitseks abinõusid (kohtualluvus) ning kui annab, siis millise riigi õiguse alusel saab Eesti kohus seda teha (kohaldatav õigus). Seejuures selgitatakse Eesti ja Ukraina materiaalõiguse põhilisi erinevusi ning otsitakse lahendusi, mis tagaks vajalikus ulatuses Ukraina laste õiguste ja huvide kaitse. Kuna samalaadne probleem on kerkinud ka teistes Euroopa Liidu riikides, antakse artiklis ülevaade ka juhistest, mis Eestile on antud Euroopa Liidu, rahvusvaheliste organisatsioonide ning Ukraina ametiasutuste poolt Ukraina lastega seonduvate küsimuste lahendamiseks, ning selgitatakse, kuidas on sarnaseid probleeme lahendatud teistes, Eestiga sarnase õigusliku raamistikuga Euroopa Liidu liikmesriikides. Lõpetuseks tehakse artiklis ettepanekud olukorra lahendamiseks ja kehtiva õigusraamistiku täiendamiseks.

Sulge

Sisenege veebiväljaandesse