Kokkuvõte

Eesti ja Poola põhiseaduse põhiõiguste peatükki detailselt võrreldes selgub, et hoolimata teatavast paralleelsest arengust Eesti ja Poola ajaloos enne (taas)iseseisvumist olid 1920. ja 1921. aasta põhiseadused oma meelsuse, põhiõiguste ja -kohustuste vahekorra ning nende piirangute poolest pigem vastandid. Seejuures oli Poola 1921. aasta põhiseadus just põhiõiguste ja -kohustuste puhul sarnasem Poola konstitutsioonilise kirjanduse traditsioonis harva mainitud Vene 1906. aasta konstitutsiooniga kui nt Tšehhoslovakkia või Weimari konstitutsiooniga. Kuigi Eesti 1920. aasta põhiseaduse põhiõiguste peatüki pealkirja sõnastus juhtus küll üsna kogemata olema eriti selgelt põhiõigustele suunatud, ei olnud seda terve peatüki sisu. Kohustuste mainimata jätmine terves peatükis näib olevat tahtlik, eriti arvestades seda, et maksu- ja sõjaväekohustus olid põhiseaduses hiljem nimetatud. Igal juhul eristus Eesti 1920. aasta põhiseadus liberaalsuse ja põhiõiguste rõhutamise poolest teistest käsitletud põhiseadustest.

Eesti 1937. aasta põhiseaduse ideoloogiline eeskuju oli konkreetselt põhikohustuste, eriti riigitruuduse paragrahvi puhul Poola 1935. aasta põhiseadus. Samas oli põhiõiguste peatüki olemasolu ja normide üldist sõnastust arvestades Eesti 1937. aasta põhiseadusega sarnane hoopis Poola 1921. aasta põhiseadus. Võrreldes konkreetsemalt paragrahve, mille puhul on Poola eeskuju esile toodud, selgub, et ka nn üldise riigitruuduse paragrahvi sõnastus ja sisu sarnanevad Poola 1921. aasta põhiseaduse ja mitte 1935. aasta omaga. Eesti põhiseaduses sätestatud töökohustuse sõnastus sellisel moel pärines aga pigem Itaalia fašistlikust tööseadusest, kuid tööpõlgajate sundhooldamisele võtmise võimaluse sätestamine põhiseaduslikul tasandil oli üsna pretsedenditu ja äärmuslik.

• Eesti põhiseadused
,
• Poola põhiseadused
,
• põhiõiguste ja -kohustuste vahekord
,
• konstitutsiooniline kord
,
• riigitruuduse paragrahv
,
• töökohustuse paragrahv