Kokkuvõte

2019. aasta 1. aprillil jõustusid tööstusomandi õiguskorralduse aluste seaduse ja kaubamärgiseaduse muudatused, millega võeti Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2015. aasta 16. detsembri direktiiv (EL) 2015/2436 kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta. Kuigi muudeti ka muid kaubamärgiõiguse instituute, on artikli fookuses sellised muudatused, mis puudutavad kaubamärgivaidlusi tööstusomandi apellatsioonikomisjonis. Neid menetlust puudutavaid muudatusi saab samal ajal vaadelda arenguprotsessina, mis sai alguse peaaegu 30 aastat tagasi, kui 1992. aasta kaubamärgiseaduses kehtestati apellatsioonikomisjoni pädevus lahendada kaubamärgialaseid kaebusi ja vaidlustusavaldusi. Artiklis leiab käsitlemist apellatsioonikomisjoni iseäraliku jurisdiktsiooni areng, selle laienenud piirid, komisjoni koht haldus- ja tsiviilõiguse piiril, komisjoni menetluse kohustuslikkus ja samas võimalused leida vaidlusele lahendus hoopis kohtus, läbirääkimiste käigus või formaalse ja põhjenduseta otsusega menetluse varases staadiumis.

Kuigi 2019. aasta reform – ümberkorralduste ulatust ja erandlikkust selles valdkonnas arvestades võib seda julgesti nii nimetada – puudutas kitsamalt kaubamärke, on artiklis käsitletav mutatis mutandis asjakohane ka muude tööstusomandi vaidluste kontekstis.

• patent
,
• kasulik mudel
,
• mikrolülituste topoloogia ja tööstusdisainilahendused
,
• kaubamärk