Kokkuvõte

Eesti Vabariigi põhiseaduse preambuli järgi on riigi üheks eesmärgiks eesti rahva, keele ja kultuuri säilimise tagamine läbi aegade. Eesmärgi mõistmine eeldab konstitutsiooniõiguslikust vaatevinklist mõistete „kultuur“ ja „rahvus“ tõlgendamist, mida ei ole senini süvitsi käsitletud. Artiklis uurin, kuidas sisustada eesti kultuuri ja eesti rahvuse mõisteid põhiseaduse preambuli tähenduses.

Mõistete sisu avamisel võrdlen kultuuri ja rahvuse mõtestamise eri viise, sh kultuuri ja rahvuseid uurivate teaduste nüüdisaegsed arusaamasid. Eri käsituste analüüsimisel põhiseaduse preambuli  eesmärgi, kohtupraktika ning põhiseaduse jt konstitutsiooniliste seaduste kontekstis järeldan, et „eesti kultuuri“ tuleks käsitada antropoloogilises ning „eesti rahvust“ kultuurirahvuslikus tähenduses. Seega ei ole põhiseaduse preambulist tulenevalt eesti kultuuri ja rahvuse säilimise tagamine üksnes spetsiifiline eesmärk, mis on suunatud etnilistele eestlastele, nende pärimuskultuuri ja kunstiloome edendamisele, vaid seab sihiks tagada, et säiliksid need inimesed, kes kannavad ja tahavad kanda eesti kultuuri oma igapäevaelu osana.

• põhiseadused
,
• kultuur
,
• rahvus
,
• kultuuripoliitika
,
• Riigiõigus