Menüü

Riigipüha mõju tööaja kestusele summeeritud tööaja arvestuse korral. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus asjas 3-2-1-69-17

Autor:
Number 2020/3
Lk 222-225

Kokkuvõte

Töölepingu seadus (TLS) võimaldab tööaega arvestada kahte moodi: päevaviisi ja summeeritult. Mõlemal juhul peab tööandja tagama kõikide töötajate puhul TLS-s sätestatud töö- ja puhkeaja reeglite täitmise. See tähendab, et tööaja arvutamise viisist ei sõltu töö- ega puhkeaja üldine kestus või muude põhinõuete kohaldamine. Tööaja summeerimise puhul määratakse töötaja tööaeg arvestusperioodi kestel kindlaks tööajakavaga. Seejuures peab tööajakava koostamisel lähtuma põhimõttest, et täistööajaga töötaja tavaline tööaeg on 8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas. Tööaja summeeritud arvestuse korral arvestatakse neid piiranguid arvestusperioodi kohta keskmiselt ning kokkulepitud tööaega ületav töö arvestusperioodi lõpul on ületunnitöö.

Eestis üks rahvuspüha ja 11 riigipüha. Pühade ja tähtpäevade seaduse kohaselt on kõik need päevad puhkepäevad ehk töötaja nendel päevadel tööd tegema ei pea. Töö iseloomu tõttu paljud töötajad siiski riigipühal töötavad.

Riigikohus asus asjas 3-2-1-69-17 seisukohale, et TLS-st ega ühestki teisest õigusaktist ei tulene, et summeeritud tööaja arvestuse korral tuleb ületunnitöö kindlakstegemiseks vähendada töötaja kokkulepitud tööaega riigipühale langeva tööaja võrra. Artikli autor Riigikohtu seisukohaga ei nõustu.

Sulge

Sisenege veebiväljaandesse