Menüü

Kokkuvõte

Riigikohtu tsiviilkolleegiumi roll riigisisese seadusandluse edasiarendamisel on laialdast kandepinda leidnud nii erinevates eestikeelsetes artiklites, õpikutes kui ka seaduste kommentaarides. Oluliselt vähem on Eesti õiguskirjanduses aga käsitlemist leidnud see, kuidas Riigikohus võiks mõjutada välisriigis toimuvat ning milline on Riigikohtu võimalus edasi arendada muid kui Eesti riigisiseseid õigusakte. Milline on olnud Riigikohtu tsiviilkolleegiumi roll selliste välislepingute tõlgendamisel ning edasiarendamisel, sõltub konkreetsest välislepingust ning mõneti ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi tõlgendamisjulgusest. Käesolevas artiklis antakse lugejale ühelt poolt ülevaade Eesti välislepingute rollist Riigikohtu tsiviilkolleegiumi praktikas, teiselt poolt aga sellest, milline on olnud Riigikohtu tsiviilkolleegiumi roll selliste õigusaktide edasiarendamisel, otsides seejuures eelkõige vastust küsimusele, kas tsiviilkolleegium on välislepingute kohaldamisel olnud pigem passiivne normijärgija või aktiivne õiguse edasiarendaja.

Sulge

Sisenege veebiväljaandesse