Menüü

Kokkuvõte

Käesolevas artiklis analüüsitakse ühte olulist aspekti juriidilise isiku karistusõigusliku vastutuse regulatsioonis, täpsemalt karistusseadustiku (KarS) § 371 („Juriidilise isiku süü puudumine“) rakendusala. Vaatamata sellele, et säte jõustus juba 1. jaanuaril 2015, ei ole Eesti kohtud rohkem kui nelja aasta jooksul seda normi kordagi kohaldanud. See tõstatab paratamatult küsimuse, kas antud sättel puudub rakendusala, on see liiga väike (mistõttu taolise kaasused ongi väga erandlikud) või on sätte tõlgendamisel mindud liiga kitsale rajale.

KarS § 14 sätestab, et juriidiline isik vastutab seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides. KarS § 371 ütleb omakorda, et juriidilisel isikul puudub süü, kui tema pädeva esindaja toimepandud tegu oli juriidilise isiku jaoks vältimatu.

Seda normi lugedes tekib mitu küsimust. Mis on üldse KarS § 371 eesmärk? Kes on juriidilise isiku pädev esindaja? Mida tähendab, et tegu oli juriidilise isiku jaoks vältimatu? Artiklis otsivad autorid nendele küsimustele vastuseid.

Sulge

Sisenege veebiväljaandesse