Menüü

Kokkuvõte

2019. aasta alguses jõustunud isikuandmete kaitse seadus (IKS) on pealtnäha piiratud mõjualaga õigusakt, kuivõrd üle Euroopa 25. mail 2018 rakendunud andmekaitse üldmäärus oli mõeldud andmekaitseõigust Euroopa Liidu liikmesriikides üheselt reguleerima. Ometigi on üldmääruses mitu olulist andmekaitsenüanssi jäetud liikmesriikide otsustada. Seetõttu on ka Eesti uuel IKS-l jätkuvalt arvestatav roll andmekaitseküsimuste reguleerimises.

Üheks oluliseks valdkonnaks, mille nüansid on jäetud riigisisese õiguse lahendada, on isikuandmete kasutamine teadustöös. Käesolevas artiklis antakse ülevaade isikuandmete kasutamise reeglitest teaduses uue IKS järgi. Selleks analüüsib autor isikuandmete teaduses kasutamise kolme nüanssi uues IKS s: (a) andmetöötluse eesmärkide kindlaksmääramine informeeritud nõusolekus; (b) kaitsemeetmed isikuandmete kasutamise korral teaduses ilma isiku nõusolekuta; (c) loamenetluse kohustuse veeretamine riigi ehk Andmekaitse Inspektsiooni kaelast vabatahtlikkuse alusel toimivatele eetikakomiteedele.

Sulge

Sisenege veebiväljaandesse