Menüü

Kokkuvõte

22. novembril 2017 võttis Riigikogu vastu seadused, millega muudeti alaealiste õigusrikkujate kohtlemist. Muudatused tehti mitmes seaduses, sisuliselt saab aga rääkida terviklikust reformist. Artiklis kasutatakse üldmõistet „alaealiste karistusõigus“, ehkki tegemist on õiguslikult mitmekülgse reformiga, mis täpsemalt hõlmab nii materiaalset karistusõigust, kriminaalmenetlusõigust kui ka alaealisega tehtavat sotsiaaltööd. Käesolev artikkel annabki ülevaate nendest valdkondades tehtud olulisematest muudatustest, piirdudes küll ainult õigusliku regulatsiooniga – reformimuudatuste juurdumine praktikas ja selle analüüs seisab veel ees.

Nagu iga reform, ei ole ka kõnealune kujunenud üleöö ega tekkinud tühjale kohale. Artikli alguses on toodud lühike kujunemislugu, mis näitab alaealise karistusõiguse teket ja erinevaid arenguvariante nii Euroopas kui eelkõige Eestis. Seejärel vaadeldakse reformi üldisi eeldusi, selle materiaalse karistusõiguse ja kriminaalmenetluse külgi ning lõpuks olulisemaid muudatusi hälbiva käitumisega alaealisega tehtavas sotsiaaltöös.

Sulge

Sisenege veebiväljaandesse