Menüü

Kokkuvõte

Vabade, demokraatlike valimiste üheks eelduseks on see, et valijal on võimalik vabalt ja ilma moonutusteta väljendada oma tahet ning see kajastub korrektselt hääletamistulemustes. Valimiste korraldaja ülesanne on tagada, et see protsess toimub võimalikult tõrgeteta. Usaldust hääletamistulemuste vastu mõjutab aga otseselt ka valija aspektist keskse valimistoimingu – hääletamisakti – usaldusväärsus. Kui Interneti hääletamise puhul on valija tahte salvestamine ja arvestamine tagatud e hääletamise süsteemi poolt kontrollitavalt ja tõestatavalt, siis sama garantiid paberhääletamise puhul anda ei saa.

Artiklis vaadeldakse, kas kehtivate valimisseaduste järgi on võimalik valija tahte moonutusteta väljendamine valimistel spetsiifiliselt hääletamise käigus, samuti kuivõrd Riigikogu valimise seaduse §-s 1 sätestatud hääletamise salajasuse ja vabaduse garantiid realiseeruvad eri hääletamisviise kasutades. Põhiküsimus on, kas hääletamise korraldus just hääletamise (sh hääletamissedeli täitmise) aspektist ikkagi tagab maksimaalselt valija tahte arvestamise ja korrektsed hääletamistulemused ning kas oleks võimalik siinkohal tekkivaid probleeme ja kahtluseid valimiste usaldusväärsuse suhtes ka hajutada.

Sulge

Sisenege veebiväljaandesse