Menüü

Kokkuvõte

Parlamendiliikmetel on oma ülesannete täitmiseks eriline õiguslik staatus, neid kaitseb nii immuniteet ehk saadikupuutumatus kui ka vastutamatus ehk indemniteet hääletamise ja poliitiliste avalduste eest. Poliitiline väljendusvabadus on tagatud ka Euroopa Liidus. Euroopa Liidus on poliitilise väljendusvabaduse doktriin tuletatud eelkõige Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) artiklist 10, Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklist 11 ning Euroopa Liidu lepingu (ELL) ja Euroopa Liidu toimimise lepingu juurde lisatud Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli nr 7 artiklist 8. Euroopa Liidu Kohtu lahendeid lugedes ei jää märkamatuks lugematud viited Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) praktikale ja EIÕK tekstile. Nimelt tuleneb ELL artiklist 6, et Euroopa Liidus on põhiõiguste allikaks Euroopa Liidu üldpõhimõtete ja harta kõrval ka EIÕK. Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 52 lõige 3, mis käsitleb õiguste ja põhimõtete ulatust ja tõlgendamist, sätestab, et kuna hartas ette nähtud õigused vastavad EIÕK-s tagatud õigustele, on nende mõte ja ulatus samad, mis on ette nähtud EIÕK-s. Seega moodustavad Euroopa Liidu üldpõhimõtted, harta ja konventsioon tänase Euroopa Liidu põhiõiguste kaitse kolmainsuse. Nii Euroopa Liidu Kohus kui ka EIK on poliitilist väljendusvabadust korduvalt ka oma lahendites käsitlenud. Käesolevas artiklis tutvustatakse lugejatele uuemat poliitilise väljendusvabadusega seotud kohtupraktikat.

Sulge

Sisenege veebiväljaandesse