Menüü

Kokkuvõte

Kui kaitsja esitab kohtuotsuse peale apellatsiooni, siis taotleb ta alati ringkonnakohtult mingi konkreetse lahendi tegemist, mis eelduslikult paneb tema kaitsealuse maakohtu otsusega määratud õigusliku olukorraga võrreldes soodsamasse positsiooni. Apellant määrab apellatsioonis esitatavate taotlustega ise selle eesmärgi. Apellatsiooni eesmärk on seega veenda ringkonnakohut tegema kaitsja taotletavat otsust. Kaitsja töö on tulemuslik, s.t see täidab eesmärgi, kui ringkonnakohus teeb apellatsioonis taotletud lahendi (rahuldab apellatsiooni). Ringkonnakohus võib apellatsiooni rahuldada ka osaliselt ning sellisel juhul jääb kaitsja eesmärk mingis osas saavutamata: kaitsja töö on osaliselt tulemuslik. Kolmas võimalus ‒ apellatsiooni rahuldamata jätmine ‒ tähendab, et kaitsja eesmärk jääb täielikult saavutamata, s.t töö ei olnud tulemuslik.

Autor uuris kaitsjate poolt üld- ja lühimenetluse asjades esitatud apellatsiooni lahendamise tulemuslikkust 2017. aastal. Uuringu parameetritele vastas 213 apellatsiooni, millest 155 (ehk 72,8%) ei olnud tulemuslikud (s.t apellandid ei saavutanud oma eesmärke), osaliselt rahuldati 42 apellatsiooni (19,7%) ja tulemuslikke apellatsioone oli 16 (7,5%). Seejuures ei olnud kaitsjate apellatsioonide tulemuslikkuse näitajates eri ringkonnakohtute puhul olulisi erinevusi.

Autor toob välja rea küsimusi, mida uuringu tulemused tõstatavad ja kutsub üles neid analüüsima. Autor ise keskendub mõningatele riigi õigusabiga seotud aspektidele.

Sulge

Sisenege veebiväljaandesse