Menüü

Kokkuvõte

Eesti allkirjastas Istanbuli konventsiooni 2. detsembril 2014, millega kohustuti ennetama naistevastast vägivalda ja looma mitmekülgne õigusraamistik, mis tagaks kannatanutele kaitse ja karistaks vägivalla toimepanijaid. Selle tulemusel täienes teiste hulgas Eesti karistusseadustik (KarS) ja 14. juunil 2017 hakkas kehtima ahistava jälitamise nime kandev kuriteokoosseis (KarS § 1573). Pärast vastavate muudatuste tegemist ratifitseeris Eesti 20. septembril 2017 Istanbuli konventsiooni.

KarS § 1573 kriminaliseerib teise isikuga korduva või järjepideva kontakti otsimise, tema jälgimise või muul viisil teise isiku tahte vastaselt tema eraellu sekkumise, kui selle eesmärk või tagajärg on teise isiku hirmutamine, alandamine või muul viisil oluliselt häirimine, kui puudub KarS §‑s 137 sätestatud süüteokoosseis (s.o eraviisiline jälitustegevus).

Kui lugeda KarS §-i 1573 kirja saanud koosseisu, siis nähtub, et grammatiliselt tõlgendades on võimalik seda küllaltki laialt interpreteerida. Liialt lai tõlgendamisvõimalus loob ohu, et riigi karistusvõim muutub ülemääraseks. Karistamine peab järgnema kõige raskemate rikkumiste korral ehk ainult siis, kui see on hädavajalik. Artiklis vaagitakse KarS § 1573 koosseisu tõlgendamise võimalusi.


Sulge

Sisenege veebiväljaandesse