Menüü

Kohtukaebeõigus, eriti edasikaebeõigus Riigikohtu ja eriti kriminaalkolleegiumi praktikas: kas lihtõiguslik tegelikkus võib tingida põhiseadusliku võimalikkuse ümberdefineerimist?

Number 2018 /4 | Lk 276 -288

Kokkuvõte

Riigiõiguslikes käsitlustes enam levinud arusaama kohaselt on põhiseaduskohtutel kindel, väljakujunenud ja loomulik koht riigi poliitikakujundajate rivis. Autor küsib, kas põhimõtteliselt võiks kohtukaebeõiguse kui põhiõiguse tagamise asjus pidada aktsepteeritavaks ka tavakohtulikku aktivismi. Kui edasikaebeõiguses on lünk, siis esmajoones (ideaalis) tuleks see täita (ja põhiseadusvastasus likvideerida) põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse tulemina. Enamikul juhtudel ongi Eesti kohtupraktikas toimitud edasikaebeõiguse lünga likvideerimisel just eelkirjeldatud viisil. Autorit huvitab aga küsimus, kuivõrd võiks kõnealuses olukorras olla aktsepteeritav ka tavakohtulik aktivism. Kas ja kuivõrd võiks kõne alla tulla edasikaebeõiguse juurde andmine kohtuvõimu poolt, kuid ilma selleks põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse poole pöördumata? Artiklis vaadeldakse, kuidas on Riigikohtu (eeskätt kriminaalkolleegiumi) praktikas toimitud mingis konkreetses menetlussituatsioonis kohtukaebeõiguse (eriti aga edasikaebeõiguse) de lege lata olemasolu või selle puudumise hindamisel.

Sulge

Sisenege veebiväljaandesse