Menüü

Kokkuvõte

Käesolev artikkel kajastab esmaseid tähelepanekuid uue rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse kohta, mis 2017. aasta novembri lõpul valdkonda reguleerima hakkas. Artikkel keskendub mõnele üldisemat laadi tähelepanekule ning kahele mahukamale küsimusele, mis seaduse praktilise rakendamise seisukohalt olulised on. Esimese puhul otsitakse seaduse eesmärgi ning rahapesu ja terrorismi rahastamise kahtlusest teatamise kohustuse vahelisi seoseid ning teise puhul arutletakse tegeliku kasusaaja tuvastamise ja tegeliku kasusaaja instituudi võimaliku devalveerumise üle.

Artikli autori hinnangul on oluline pöörata tähelepanu seaduse eesmärgile ja fookuse seadmisele, kuivõrd selle tõlgendusest sõltub muu hulgas teatamiskohustuse sisu. Laiema tõlgenduse kohaselt võib see hõlmata praktiliselt kogu kuritegevust ning sellisel juhul hajub tõkestamistegevuse fookus liigselt, mis koormab võrdselt kohustatud isikuid ja avalikku sektorit. Teiseks tuleb autori hinnangul suhtuda kriitiliselt juriidilise isiku juhtorgani liikme käsitamisse tegeliku kasusaajana, kui omandi- või muude mõjusuhete kaudu tegeliku kasusaaja tuvastamine ei õnnestu. Mööndes võimalust juhtorgani liikme kaudu hankida lisainformatsiooni, jäävad siiski ebaselgeks juhtorgani liikme tegeliku kasusaajana käsitamise tegelikud, sh õiguslikud järelmid. Seadusega antud võimalus sisaldab ka praktilisi probleeme seoses valikuga, keda juhtorgani liikmetest peaks tegeliku kasusaajana käsitama.

Sulge

Sisenege veebiväljaandesse