Menüü

Kokkuvõte

Tänapäeval on rahvusvaheliselt leidnud tunnustamist keskkonnapoliitika põhimõte, mis lähtub ökosüsteemi teenuste teooriast ja tõstab esile inimese jaoks vajalike ökosüsteemide omadustega seotud majandusliku kasu. Ökosüsteemi teenused loovad võimaluse hinnata majanduslikust aspektist seda, mida looduslikud süsteemid inimkonna jaoks head teevad, miks loodusväärtusi kaitsma peab ning millised on kaitse rakendamata jätmise võimalikud majanduslikud tagajärjed.

Käesolev artikkel on ajendatud mitmest viimasel ajal kõneainet pakkunud, tähelepanuväärse keskkonnamõjuga arendustegevuse kavast, mille puhul tundub, et looduse kui majandusliku väärtuse käsitus kipub tihti jääma liiga ühekülgseks. Konkreetseks näiteks sobib Emajõe lähistele planeeritav puidurafineerimistehas, mille rajamise plaan on kaasa toonud erinevaid reaktsioone.

Artikkel käsitleb olulisemaid majanduslike, sotsiaalsete ja keskkonnaalaste kaalutluste hindamist mõjutavaid õiguslikke kriteeriume ja mehhanisme keskkonnaõiguse seisukohast. Kuna keskkonnaalane regulatsioon on väga ulatuslik ja kohati ka väga partikulaarne, ei käsitleta käesolevas artiklis detaile, vaid püütakse jääda üldisemaks, piirdudes peamiselt olulisemate mõistete sisustamisega ja keskkonnaõiguse põhimõtete rakenduslike aspektide esiletoomisega. Artikkel algab aga laiemast taustast – keskkonnaõiguse eesmärkidest – ja püstitab ka edasises arutluses küsimuse, millist kaalu omaksid keskkonnaaspektid puidurafineerimistehasega sarnaste juhtude otsustamisel.

Sulge

Sisenege veebiväljaandesse