Kokkuvõte

Eestis on 2017. aasta detsembri lõpu seisuga antud üle 450 miljoni digitaalallkirja. Tänaseks on digitaalallkirjade kasutamine erasektori ja avaliku sektori töö igapäevane osa. Analoogmaailmas ja digitaalses keskkonnas tegutsemise võrdsustamine on pannud aluse e-riigi tekkimisele. Kuna digitaalse ühtse turu areng on Euroopa Liidu prioriteet, on eIDAS määrus digitaalse ühtse turu aluseesmärkide toetamiseks loodud õigusakt, mille eesmärk on suurendada elektrooniliste tehingute kasutamist Euroopa Liidus. Määruse eesmärk on suurendada usaldust ja mugavust turvaliste ja sujuvate piiriüleste elektrooniliste tehingute tegemiseks.

Uue määruse rakendamine on Eesti õigusliku raamistiku jaoks keeruline, sest see määratleb e-allkirjade erinevad tasemed, mis seni on Eesti era- ja avaliku õiguse jaoks olnud tundmatu. Oluline on eristada, millised on elektroonilise allkirja tasemete eristamise õiguslikud tagajärjed, et isikud teeksid tehingutes või haldusmenetluses teadliku ning õiguslikult korrektse otsuse, lähtudes tehingule või menetlusele seatud vorminõuetest.

Käesolev artikkel uurib, millised õiguslikud tagajärjed toob kaasa Eesti õiguskorra jaoks uudne elektroonilise allkirja erinevate tasemete eristamine eraõiguslikes tehingutes ja haldusõiguslikes menetlustes. Kuna eIDAS määruse eesmärk on edendada e-allkirjade piiriülest kasutamist, analüüsib autor e-allkirjade piiriülese tunnustamise kohustust ning rakendamise probleeme. Eestil on võimalik olla teenäitaja määruse eesmärkide rakendamisel ning toetada digitaalse ühtse turu üldisemat eesmärki, loomaks isikutele võimaluse mõelda e-riigist ka e-Euroopast, kus piiriüleselt elektroonilises keskkonnas toimingute tegemine on võrdväärne paberil ning füüsilise kohalolu tingimustes tehtavate toimingutega.

• halduskohtumenetlus
,
• Euroopa Liit
,
• tehingu vorm