Menüü

Kas ravi välismaal on igaühe teoreetiline õigus või praktiline võimalus? Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/24/EL Eesti õigusesse ülevõtmise mudel

Kokkuvõte

Õigus tervise kaitsele on sätestatud Eesti Vabariigi põhiseaduse § s 28 igaüheõigusena. Aeg-ajalt soovib nii mõnigi patsient arstiabi saada teises riigis, tuues põhjenduseks suurema usalduse välisriigi tervishoiuteenuse osutaja vastu, suurema professionaalsuse, parema tehnilise varustatuse või muud, patsiendi jaoks olulised põhjendused.

Käesolevas artiklis on esmalt välja toodud piiriülese tervishoiuteenuse õiguslikud võimalused Euroopa Liidus enne 14. aprillil 2011 jõustunud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi patsiendiõiguste kohaldamise kohta piiriüleses tervishoius. Direktiivi käsitledes on keskendutud tervishoiuteenuse kättesaadavuse eri aspektidele nagu patsientide varustamine vajaliku teabega, piiriüleste tervishoiuteenuste saamiseks vajalike eellubade süsteemi loomine, patsientide võrdne kohtlemine ja piiriüleste tervishoiuteenuste kulutuste katmine. Artiklis on nimetatud nelja põhimõtet käsitletud võrdlevalt direktiivi ja Eesti riigisisese õiguse alusel. Arvestades kõnealuse direktiiviga loodud võimalusi tervishoiuteenuse kättesaadavuse tagamiseks, on artikli keskseks küsimuseks, kas Euroopa Liidus ja selle alusel Eestis kehtestatud õiguslik reeglistik parandab Eesti patsientide jaoks tervishoiuteenuse kättesaadavust ning tagab neile võimalused raviks väljapool Eestit tegelikult või üksnes teoreetiliselt.

Sulge

Sisenege veebiväljaandesse