Kokkuvõte

Elu- ja tervisevastaste süütegude peatükk on alates karistusseadustiku kehtima hakkamisest 1. septembril 2002 olnud selle eriosa üks stabiilsemaid. Siiski ei saa öelda, nagu oleks elu- ja tervisevastaste süütegude koosseisude rakendamisega seonduv päris probleemitu. Artikkel keskendub nende elu- ja tervisevastaste süütegude vallas viimase aja kohtupraktikas esile kerkinud probleemide analüüsile, mis seonduvad surma kui koosseisulise tagajärje omistamisega.

Artiklis võetakse vaatluse alla kaks kohtupraktikas ilmselt enim raskusi valmistavat kaasuste gruppi, milleks on kannatanu valimatu surnuks peksmine ning surma põhjustamine üksiku vägivallaaktiga ehk üksikute löökide tagajärjel. Kuigi grosso modo on mõlemal puhul tegemist peksmisega, s.o kannatanu korduva kehalise väärkohtlemisega, on selline vahetegu siiski vajalik, sest füüsilise vägivalla intensiivsus on mõlemal juhul erinev, mis toob endaga kaasa nende juhtumite erineva õigusliku käsitlemise.

• süütegu
,
• isikuvastased süüteod