Kokkuvõte

Novembris 2009 tegi Tallinna Ringkonnakohus otsuse, milles leidis, et asjaolu, et isik oli NSV Liidu ajal kohustatud teenima Nõukogude sõjaväes, ei ole alus tema represseerituks tunnistamiseks. Kui isikut ei tunnistata represseerituks, ei ole tal alust saada represseeritule ettenähtud soodustusi. See otsus ajendas autorit uurima, millised võiksid olla Eesti kohustused võõrvõimu tekitatud kahju heastamisel laiemalt: kas heastamiskohustus üldse eksisteerib ning kui eksisteerib, siis milline on riigi õigus võõrvõimu tekitatud kahju ja selle nõudmise tingimuste määramisel ning kahju heastamise otsustamisel.

Käesolevas artiklis vaadeldakse Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikat kohtuasjades, mis puudutavad Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni osalisriigi kohustusi kahju heastamisel, mille on tekitanud enne konventsiooni jõustumist selles riigis riiki okupeerinud või annekteerinud teine riik vms. Eelkõige hõlmab sellekohane kohtupraktika Teise maailmasõja järgset olukorda Ida- ja Kesk-Euroopas ning on sellest aspektist aktuaalne ka Eestis. Konkreetsete kaasuste näitel vaadeldakse ühelt poolt riigil heastamiskohustuse ja teiselt pool isikul õiguspärase ootuse tekkimise aluseid. Võrdlusena hinnatakse Eesti omandireformi käigus võetud kohustusi.

• põhiõigused, vabadused ja kohustused
,
• riigivastutus
,
• Omandireform