Menüü

Kokkuvõte

Looduskaitse on üks Euroopa Liidu keskkonnapoliitika prioriteete. Eesti on nüüdseks juba viis aastat Euroopa Liidu liikmesriik. Eesti õiguspraktikat, eriti halduspraktikat analüüsides jääb tihti mulje, et me ei ole veel Euroopa Liitu astunud, sest tuntakse ja rakendatakse ainult Eesti õigust ning seda isegi siis, kui see on Euroopa Liidu õigusega otseses vastuolus. Euroopa Liidu õiguse mõju õiguse eri valdkondadele on erineva intensiivsusega. Keskkonnaõigus kuulub aga kindlasti nende õigusharude hulka, mille puhul Euroopa Liidu õiguse mõju on tunnetatav lausa igal sammul, ka konflikte Eesti õiguse ja Euroopa Liidu õiguse vahel tuleb küllalt tihti ette. Selliseid konflikte on korduvalt ette tulnud ka teistes Euroopa Liidu liikmesriikides ja neid on arutanud Euroopa Ühenduste Kohus.

Autori analüüs tuginebki suures osas just Euroopa Kohtu seisukohtadele. Viimane on näidanud ennast radikaalse looduskaitsjana ja seadnud järjekindlalt esikohale looduskaitselised kaalutlused. Eestis valitseb aga lausa lapsemeelne arusaam, et majandus kaalub alati üles keskkonnaväärtused. Käesolevas artiklis uuritakse, milliseid juhiseid annab Euroopa Ühenduste Kohtu praktika liikmesriikidele majanduslike ja keskkonnahuvide konflikti lahendamiseks Natura aladel. Artikkel lähtub hüpoteesist, et Natura alade olemasolu ja nende range kaitserežiim võib tõepoolest avaldada olulist (korrigeerivat) mõju arendustegevusele Eestis. Arvestada tuleb ka seda, et võrreldes paljude vanade liikmesriikidega on Eestis Natura alasid väga palju.

Sulge

Sisenege veebiväljaandesse