Menüü

Kokkuvõte

Tsiviiltäite- ning pankrotimenetluse peamisteks subjektideks on võlgnik ja võlausaldaja, kuid lisaks sellele võib mõlemal menetlusliigil olla oluline mõju võlgnikuks ning võlausaldajaks mitteolevate isikute materiaalõiguslikule situatsioonile. Seetõttu tuleb täite- ja pankrotimenetluse suhtes kolmandatele isikutele tagada õiguskaitsevahendite kasutamise võimalus. Artiklis otsitakse vastust küsimusele, kas vara välistamise ning vara aresti alt vabastamise nõudeõiguse regulatsioon Eesti õiguses tagab kolmandate isikute kaitse vajalikul määral. Lisaks sellele uuritakse, kas kolmandate isikute poolt kahju hüvitamise nõuete esitamisel täite- ja pankrotimenetluses on erisusi, mis tulenevad formaliseerituse printsiibi kehtimisest täitemenetluses, ning kas formaliseerituse printsiibi kehtivus tähendab kolmandatele isikutele tekkinud kahju hüvitamise nõuete äralangemist täitemenetluses. Kolmandaks analüüsitakse artiklis küsimust, kas kolmandad isikud saavad esitada alusetu rikastumise nõude võlausaldajate ning sissenõudjate vastu pankroti- ning täitemenetluses.

Oma seisukohtade põhistamisel tuginetakse Eesti uuele pankrotiseadusele, kehtivale täitemenetluse seadustikule, täitemenetluse seadustiku eelnõule ning Saksa õigusteadlaste pankroti- ja täitemenetluse käsitlustele, sest nii uus pankrotiseadus kui ka TMS eelnõu tuginevad osaliselt Saksa õigusele.

Sulge

Sisenege veebiväljaandesse