Menüü

Kokkuvõte

Artiklis uuritakse inimsusevastaste kuritegude kontseptsiooni teket ja kujunemist rahvusvaheliste kriminaaltribunalide praktikas. Autor selgitab, kuidas rahvusvahelised kriminaaltribunalid mõtestavad inimsusevastaste kuritegude kategooriat ja mida nad selle all mõistavad. Vaatluse alt jääb välja ka inimsusevastaste kuritegude eriliik – genotsiidikuritegu. Artiklis lähenetakse inimsusevastaste kuritegude kontseptsiooni arengule evolutsiooniliselt. Seetõttu vaadeldakse seda kronoloogilises järjestuses seni tegutsenud rahvusvaheliste kriminaalkohtute – rahvusvahelise sõjatribunali (Nürnbergi tribunal), Kaug-Ida rahvusvahelise sõjatribunali (Tokyo tribunal), endise Jugoslaavia rahvusvaheline kriminaaltribunali ja Ruanda rahvusvahelise kriminaaltribunali – lõikes. Neist Tokyo ja Ruanda tribunali praktikale jagub seejuures vaid põgusat tähelepanu, sest see kordab suures osas vastavalt Nürnbergi ning Jugoslaavia tribunalide seisukohti. Ka Rahvusvahelise Kriminaalkohtu pädevus jääb artiklis lähema vaatluse alt välja, kuna sellel kohtul puudub veel praktika.

Sulge

Sisenege veebiväljaandesse