Menüü

Kokkuvõte

Ühinemisel NATO-ga ratifitseerib Eesti mitmed rahvusvahelised lepingud, mis reguleerivad selle organisatsiooniga seotud küsimusi. Üheks selliseks on NATO vägede staatust käsitlev leping, mida Eesti rakendab programmi „Partnerlus rahu nimel“ raames. NATO vägede staatust käsitlev leping reguleerib NATO liikmesriikide vägede ja nende juurde kuuluva tsiviilkoosseisu ning nende ülalpeetavate teise riiki sisenemisega ja seal viibimisega seonduvat, õigusrikkumiste jurisdiktsiooni kindlaksmääramist, nõuete rahuldamist, maksu- ning tolliregulatsioonide kohaldamist lepingusubjektidele ning reguleeritavatest küsimustest tulenevate vaidluste lahendamist.

Artiklis käsitletakse nimetatud lepingu regulatsiooni seoses õigusrikkumiste jurisdiktsiooni küsimustega. Peatutakse sellel, millistel saatva riigi sõjaväevõimudel ja vastuvõtva riigi võimudel on õigus rakendada distsiplinaar- ja kriminaaljurisdiktsiooni, samuti sikutel, kes alluvad sõjaväelisele kohtumõistmisele. Eraldi käsitletakse jurisdiktsiooni küsimust seoses surmanuhtluse mõistmise ja täideviimisega. Pikemalt analüüsitakse jurisdiktsiooni kindlaksmääramise küsimusi, peatudes nii ainuõiguslikul kui kokkureerival jurisdiktsioonil. Konkureeriva jurisdiktsiooni juures käsitletakse juhte, mil saatva riigi sõjaväevõimudel on vastavalt NATO vägede staatust käsitlevale lepingule eesõigus mõista kohut. Jurisdiktsioonist loobumise võimalustel peatudes käsitletakse NATO liikmesriikide vahelistel jurisdiktsioonist loobumise lepinguid, samuti asutusi, kes otsustavad jurisdiktsioonist loobumise. Tutvustatakse ka jurisditsioonist loobumise otsuse mõju küsimuses avaldatud seisukohti.

Sulge

Sisenege veebiväljaandesse