Menüü

Kokkuvõte

Eestis on tekkimas diskussioon geenivaramu loomise ja pidamisega seotud õiguslike küsimuste üle. Artikli autor kui inimgeeniuuringute seaduse ja selle rakendusaktide eelnõude töögrupi liige püüab artiklis ümber lükata mõned nende õigusaktide suhtes esitatud kriitilised väited. Nii leiab autor, et paljud geenivaramule tehtud etteheited põhinevad inimuuringute õigusliku regulatsiooni eilsel päeval. Andes ülevaate uuematest seisukohtadest biomeditsiiniliste inimuuringute ja geeniandmeid sisaldavate andmekogude õiguslikul reguleerimisel leiab autor, et isikuandmete mõiste lahtimõtestamisel tuleb kasutada absoluutsuse kriteeriumi asemel mõistlikkuse kriteeriumit. See tähendab geenivaramu andmete mittelugemist isikuandmeteks, sest nende abil isikuni jõudmine nõuaks ebamõistlikku aja- ja tööjõukulu. Autor selgitab, et uuringutele, kus kasutatakse isikuga ühendamata koeproove, ei peeta tänapäeval enam vajalikuks teadva nõusoleku saamist. Ka on lubatud on teha inimuuringuid nõusoleku alusel, kus ei ole täpselt ära määratletud uurimisobjekt ja uuringu läbiviimise aeg. Rahvusvaheliste organisatsioonide dokumentidel ja taval peatudes leiab autor, et inimgeeniuuringute seaduses sätestatud nõusoleku tagasivõtmise ja eetikakomitee regulatsioon on nendega vastavuses. Mis puutub kriitikasse võimaluste piiratuse kohta geenivaramusse andmete kogumisel, leiab autor, et seda ei raskenda asjaolu, et geenivaramu on eraõigusliku isiku andmekogu. Sugupuuandmete osas märgib autor, et nende töötlemine ei saa olemuslikult rikkuda lapsendamise ja kunstliku viljastamise saladust. Rikkumiseks saab olla saladuse avalikustamine.

Sulge

Sisenege veebiväljaandesse