Sulge
Inimkonna ajalugu ei tunne ühtegi rahvast ega hõimu, kellel puuduksid usulised tavad ja uskumused. Inimloomusele on omane millessegi uskuda. Usu kui suhtumise psüühiline struktuur ning väärtus võivad olla väga mitmekesised. Usk, religioon ja religioossed ühendused ei ole minetanud oma tähtsust ka tänapäeva ühiskonnas. Taolised ühiskondlikud suhted vajavad ka edaspidi aja nõuetele vastavat õiguslikku reguleerimist.
Religiooninormid ja religioossed printsiibid on ühel või teisel
viisil leidnud tee tänapäeva õigussüsteemidesse, kas siis islami,
kristluse või muude usundite mõjul. Ühiskonna sekulariseerimise
tulemusena ei saa paljudel juhtudel nendest rääkida enam kui
religiooninormidest. Kuid see on muidugi ka subjektiivne küsimus.