Sulge
18. sajandi lõpul ja 19. sajandi algul hakati paljudes riikides
üldlevinud karistuste (ihunuhtlus, surmanuhtlus, pagendus) asemel
süüdimõistetuid ühiskonnast eraldama ja kinni pidama selleks
ettenähtud asutustes – vanglates. Klassikaline
retributsiooniteooria on sõnastatud Cesare Beccaria poolt 1764.
aastal kirjutatud essees „Kuritegudest ja karistustest“, kus
vanglat käsitati nii karistuse kandmise kohana kui ka
rehabilitatsiooni asutusena. Karistuse kohta on aga kirjas, et see
peab olema õiglane.