Kokkuvõte

Riigihangetel on nii majanduslikus kui ka sotsiaalses mõttes suur ja järjest kasvav tähtsus kõigis Euroopa Liidu riikides, sealhulgas Eestis. Eelmisel aastal Eestis jõustunud uus riigihangete seadus kehtestab varasema seadusega võrreldes veelgi detailsema hankemenetluse regulatsiooni, kuid sarnaselt senise seadusega pühendab vähe tähelepanu hankemenetluse tulemusel sõlmitavate lepingute reguleerimisele, mis alluvad lepinguõiguse üldistele reeglitele.

Siiski on hankelepingud spetsiifilise olemusega: hankija tegevuse suhtes kehtivad sageli avalik-õiguslikud erinõuded, hankelepingu sõlmimise vabadust on oluliselt piiratud, lepingud on seotud hankemenetluses rakendatavate riigihankeõiguse põhimõtetega. Käesolev artikkel vaatleb hankelepingute erilist olemust ja järeldab, et riigihankelepingud alluvad sageli või isegi enamasti võlaõigusseaduses sätestatud ebaõiglaste lepingutingimuste regulatsioonile, mille tagajärjeks võib olla hankelepingu või selle mõnede tingimuste tühisus – juhul kui tegemist on hankija tüüptingimustega võlaõigusseaduse § 35 lõike 1 mõttes ja need kahjustavad lepingu teist poolt ebamõistlikult.

• riigivara ja -hanked
,
• võlaõiguse üldmõisted ja printsiibid