Menüü

Perekonnaelu mõiste samasooliste paaride kooselu näitel: Euroopa Inimõiguste Kohtu 24. juuni 2010. a otsus asjas Schalk ja Kopf vs. Austria ning Riigikohtu 21. juuni 2019. a otsus asjas 5-18-5. Kriitiline analüüs

Kokkuvõte

9. oktoobril 2014 võeti Eesis vastu kooseluseadus (KooS), mis jõustus 1. jaanuaril 2016. Seadus reguleerib ka samasooliste kooselu. Riigikogu õiguspoliitiliseks valikuks oli, et osa planeeritud õiguslikust raamistikust, s.t KooS rakendussätted, kehtestatakse KooS-st eraldiseisvas rakendusseaduses, mis pidi jõustuma KooS-ga samaaegselt. Riigikogu koosseisu volituste lõppemise tõttu langes kooseluseaduse rakendamise seaduse eelnõu (KooSRakS) Riigikogu menetlusest välja ning poliitilist tahet KooSRakS vastuvõtmiseks ei ole viimase kuue aasta jooksul alates KooS jõustumisest ilmnenud ühegi Eesti Vabariigi Valitsuse koosseisu tegevuses. Ometi on KooS formaalselt jõustunud ja kehtiv, kuid sellel puudub ilma rakendusaktideta sisuline rakendusväärtus, sest KooS-st tulenevaid subjektiivseid õigusi ei ole võimalik realiseerida ilma nende õiguste kasutamist täpsustavate erisäteteta.

Oli üksnes aja küsimus, mil puuduliku kvaliteediga regulatsioon põhjustab ületamatuid rakenduslikke probleeme. Seni märkimisväärseim samasooliste paaride kooselu õiguslikku kvalifitseerimist puudutav kohtulahend on Riigikohtu 2019. aasta otsus asjas 5-18-5. Nimetatud otsusega luges Riigikohus põhiseaduse §-s 26 sätestatud perekonnaelu kaitsealasse kuuluvaks ka samasooliste paaride stabiilse ning pühendunud faktilise kooselu. Nimetatud lahendus ei ole Eesti õiguskorrale ainuomane. Olematu või puudulik õigusloome samasooliste paaride kooselu õiguslikul reguleerimisel teistes Euroopa riikides on viinud mitme põhimõttelise Euroopa Inimõiguse Kohtu (EIK) lahendini. Olulisim neist on EIK 2010. aasta otsus Schalki kohtuasjas, millele mh tugines enda argumentatsioonis ka Riigikohus.

Käesolevas artiklis analüüsitakse eespool nimetatud kahte kohtulahendit ning juhitakse tähelepanu nendes sisalduvatele sarnastele küsitavustele ja vastuoludele, rõhuasetusega perekonnaelu mõtestamisel põhiseaduse § 26 ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 8 kontekstis.

Sulge

Sisenege veebiväljaandesse