Kokkuvõte

Kirjutis käsitleb Martensi klausli mõju nüüdisaja konstitutsiooniõigusele, humanitaarõigusele ja karistusõigusele. See on pigem essee kui range õigusajaloo või rahvusvahelise õiguse uurimus.

Ideede ülekanne ei ole kunagi sirgjooneline ja üksühene. Seostele viitamine on olemuselt spekulatiivne ja abstraktne. Martensi klausli seos tänapäevase arusaamisega inimese ja võimu suhete, õiguse üldprintsiipide, inimõiguste, humanitaarõiguse ja karistusõiguse vahel on ilmne. 19. sajandi lõpuni käsitasid impeeriumid rahvusvahelist õigust valdavalt võimu ja sõja atribuudina. Peamine, mille poolest Martens oli tuntud nii omas ajas kui tänapäeval, on humanismi vajalikkuse nägemine ebahumaansetes olukordades. Pärast pikki ja tõsiseid vaidlusi ja kahte ilmasõda jõudis Martensi klausli ideestik Genfi konventsioonidesse, Nürnbergi õigusesse, ÜRO Rahvusvahelise Kohtu põhikirja ning isegi mõne suurriigi sõjaväe manuaalidesse. Kontseptsiooni kasutasid ka rahvusvahelised kohtud, sh Euroopa Inimõiguste Kohus ja Haagi Rahvusvaheline Kohus. See on olnud pikk ja vaevaline moraalse ja õigusliku küpsemise tee, milles Martens on mänginud silmapaistvat rolli ning teda võib pidada üheks tänapäevasele humanitaarõigusele alusepanijaks.

• Martensi klausli mõju
,
• humanitaarõigus
,
• inimõigused, sõjaõigus
,
• rahvusvaheline kohtupraktika
,
• Eesti riigiõigus