Kokkuvõte

Aastal 2015 alustas Justiitsministeerium maksejõuetusõiguse kodifitseerimisega. 14. augustil 2015 esitati huvigruppidele üleskutse esitada ministeeriumile arvamusi ja ettepanekuid, kuidas muuta maksejõuetusmenetlust tõhusamaks, kiiremaks ja tulemuslikumaks, et tagada Eesti ettevõtluskeskkonna hea maine ja atraktiivsus. Aastal 2016 avaldati maksejõuetusõiguse revisjoni lähteülesande projekt. Revisjon jagati kahte etappi. Esimeses etapis tegeleti pankrotimenetlusega, teises etapis saneerimismenetluse ja füüsilise isiku maksejõuetuse õigusega.

Umbes samal ajal, s.o 22. novembril 2016, avaldas Euroopa Komisjon ettepaneku Euroopa Parlamendi ja Euroopa Nõukogu direktiivi kohta, milles käsitletakse ennetava restruktureerimise raamistikke, uue võimaluse andmist ning restruktureerimise, maksejõuetuse ja maksekohustustest vabastamise menetluste tõhususe suurendamise meetmeid ning millega muudetakse direktiivi 2012/30/EL. Direktiiv võeti vastu ja see jõustus 16. juulil. Direktiiv käsitleb ka füüsilisest isikust ettevõtja võlgadest vabastamist.

Revisjoni tegemise ja direktiivi ülevõtmise raames on valminud füüsilise isiku maksejõuetuse seadus, millele ka käesolev artikkel keskendub. Artikli kirjutamise ajaks on Justiitsministeerium esitanud eelnõu huvigruppidele ja avalikkusele arvamuse avaldamiseks, kuid ei ole veel esitanud Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks. Seetõttu tuleb arvestada, et eelnõu võib selle menetlemise protsessis, sh Riigikogu poolt vastuvõtmisel, veel muutuda.

Käesolevas artiklis tutvustatakse eelnõuga füüsilise isiku maksejõuetuse regulatsioonis tehtud ettepanekuid ja käsitletakse olulisemaid tulevasi võimalikke muudatusi.

• Maksejõuetusõigus