Menüü

Süüteo toime pannud vaimse häirega inimese kinnipidamiseks sobivad asutused: olukord Eestis ja põgus ülevaade mõningatest Euroopa Inimõiguste Kohtu lahenditest

Kokkuvõte

2018. aasta suvel sai üks sundravi patsient palju meedia tähelepanu. Tegemist oli vabaduses vägivaldseid ja ka ohvrite surmaga lõppenud tegusid sooritanud mehega. Haiglas põhjustas ta mitmeid ebameeldivaid ja ohtlikke olukordi. Haigla meeskond pidi tunnistama, et nad ei saa nii äärmusliku käitumisega patsiendiga omal jõul hakkama ja pöördus abipalvega Sotsiaalministeeriumi ja Justiitsministeeriumi poole. Ühe võimaliku lahendusena pakuti välja, et raskesti kontrollitava ohtliku käitumisega psüühiliselt haiget inimest võiks ravida vangla psühhiaatriaosakonnas, kus on võimalik turvalisust paremini tagada.

Milline oleks õige koht inimestele, kes on sooritanud raskeid isikuvastaseid kuritegusid ja on vägivaldsed, kontrollimatu käitumisega, keelduvad ravimite võtmisest ning ähvardavad ravil viibides pidevalt teisi patsiente ja personali? Milline peaks olema selliste probleemidega inimestele sobiv asutus, kus on piisavalt turvaline ning ravi ja rehabilitatsiooni toetav keskkond? Artiklis arutletakse nende küsimuste üle. Samuti antakse ülevaade, milline on Eestis vastu inimese tahtmist osutatava psühhiaatrilise ravi (sundravi ja tahtest olenematu vältimatu psühhiaatriline ravi) süsteem ja mis on selle puudujäägid. Lisaks kirjeldatakse Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendite põhjal, kuidas on teised riigid kuriteo toime pannud vaimse häirega inimeste ravi korraldanud.

Sulge

Sisenege veebiväljaandesse