Emakeelse ülikooli 100. aastapäeva auks
peetaval Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlaste kokkutulekul „100 aastat
hiljem“ jõuab lugeja ette nii Juridica erinumber kui ka Juridica
International. Aastakümneid ilmunud teadusajakirjad kinnitavad, et Tartu
Ülikool on rahvusvaheline rahvusülikool. Eestikeelse õigusteadusliku
terminivara arendamine on rahvusülikooli õigusteaduskonna jaoks oluline, nii
nagu on Eesti riikluse hoidmiseks ja edendamiseks vajalik omakeelne
õigusharidus- ja teadus. See ei tähenda, et universitas’estuleks
kõrvale heita võõrkeeled, milleta osalemine rahvusvahelises õigusteaduslikus
diskussioonis mõeldamatu on. Ka kaasneb tehnoloogia pöördumatu ja järjest tuure
koguva arenguga vältimatu vajadus õppekavade järele, kus esikohal on interdistsiplinaarne
ja piiriülene vaatenurk. Sestap heitkem kõrvale vastandumine – tulevikku tuleb
minna käsikäes maakeele ja tänapäeva lingua franca oskusega.
Mõtteliselt võib erinumbri jaotada kaheks,
mille esimeses pooles keskendutakse õigusteaduse ja ‑hariduse sõlmküsimustele
õigusteaduskonnas anno 2019. Seejuures saab lugeja ülevaate mais-juuni
korraldatud vilistlasküsitluse tulemustest. Õppejõudude artiklitele järgneb
Tartu Ülikooli nõukogu liikme vandeadvokaat Ants Nõmperi analüüs õigushariduse
võimalikest teelahkmetest. Ühtlasi juhatatakse sellega sisse see osa ajakirja
artiklitest, kus vilistlased toovad Juridica veergudele teadmised ja hinnangud
väljastpoolt ülikooli. Ja mitte ainult. Loodetavasti julgustavad tunnustatud
õiguspraktikud häid kolleege tulevikus Juridica lehekülgedel mõtteid jagama
just märksõna all „praktikult praktikule“. Kas valitakse selleks klassikaline
teadusartikkel, õiguslikult olulise probleemi avamine lähtuvalt oma praksisest,
esseistlikus stiilis kirjatükk või vestlusring, jääb autorite otsustada.
Juridica kaante vahele jõudev sisu, mis ärgitab mõttevahetust nii juristkonnas
kui loob ka sildu erialade vahel, on ikka selleks, et anda isiklik panus
õigushariduse ja -teaduse edendamisse.
Vilistlaste kokkutulek sellises vormis korraldada
on õigusteaduskonnale … esmakordne kogemus … nagu ka esimese aastasaja
tähistamine, mil õigusharidust on alma mater’is jagatud eesti keeles.
Õnnestunud kokkutulemise valem on lihtne: ikka on soovitud esmalt aruteludes
vaimu teritada elik kustutada nälga uue ja huvitava järele. Et siis juba õhtul,
heas seltskonnas ja huumoriga, janu kustutada. Nutivaba ja silmast silma
suhtlus vilistlasõhtul, ühise tegutsemise vaim ja õlatunne on kindlasti
väärtused, millesse tasub panustada.
Enesestmõistetavalt ei ole sedakorda ära
unustatud vaba akadeemilise maailma kõige tähtsamaid – tudengeid. Neile kuulub
teine päev. Nii toob karjäärimess kokku juuratudengid nii Tartust kui ka
Tallinnast ning õigusvaldkonna töö- ja praktikakohtade pakkujad üle Eesti.
Messi sisukast programmist vaatavad vastu kümned huvitavad lavaettekanded ja
põnevad töötoad. Tudengid ise tutvustavad harjutuskohtuvõistlusi, doktorandid
pakuvad stendiettekandeid, kõneldakse Vikipeedia konkursist ning toimuvad
raamatuesitlused, millest ülevaated on jõudnud ka käesolevasse numbrisse.
Muide, tänavuses vilistlasküsitluses uuriti
edasisi koostöövõimalusi ja vilistlaste valmisolekut tudengite toetamiseks
konkreetsetes tegutsemisvaldkondades. Vastanute seas pälvis suurima poolehoiu
ettepanek juuratudengite harjutuskohtuvõistluste toetamiseks. Suurepärane
võimalus kõikidele, kes soovivad tudengeid erialases enesetäiendamises ja
püüdlustes aidata, ongi teha annetus juba täna. Tulevik on ju tudengites, kes
suudavad muuta maailma.
Head emakeelse rahvusülikooli 100.
aastapäeva meile kõigile!