Menüü

Kokkuvõte

Üksnes demokraatlik riigikord tunneb ühe valitsuse rahumeelset üleminekut teiseks. Selle üheks eelduseks on, et vastasleeril ehk opositsioonil on reaalne šanss võimul olev jõud välja vahetada. Selleks vajalik demokraatlik vaidluskultuur väljendub valitsuse ja opositsiooni vahelises toimivas konkurentsis võimuloleku pärast.

Eesti Vabariigi põhiseadus annab Eesti demokraatlikus riigikorras Riigikogule keskse koha. Kuid iseäranis viimastel aastatel on avalik arvamus olnud Riigikogu tegeliku rolli suhtes kriitiline. Tasub tähele panna, et asjakohastes aruteludes ei eristata üldiselt valitsust toetavat parlamendi enamust ja sellele vastanduvat opositsiooni, vaid käsitletakse parlamendi institutsiooni kui tervikut. Ometi sõltub just opositsioonist, milliseks kujunevad parlamendis arutelud valitsuse esitatud seaduseelnõude üle ja kui tugevale parlamentaarsele kontrollile allutatakse täitevvõimu teostamine. Seetõttu võetakse käesolevas artiklis vaatluse alla parlamendiopositsiooni võimalused mõjutada parlamendi kui terviku funktsioonide täitmist.

Artiklis keskendutakse opositsiooni käsitlusele Saksamaa Liitvabariigi õiguses kui võimalusele Eesti õiguse edasiarendamiseks.

Sulge

Sisenege veebiväljaandesse