Menüü

Toiduainemaksude kokkusobivus Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 107 sätestatud majandusliku eelise ja valikulisuse kriteeriumiga. Magustatud joogi maksu seaduse eelnõu näide

Autor:
Number 2018/6
Lk 400-411

Kokkuvõte

Vabariigi Valitsus otsustas 13. aprillil 2018 magustatud joogi maksu Eestis kehtestamata jätta. Samas ei ole välistatud, et seesuguse maksuplaaniga võidakse tulevikus jälle välja tulla, eriti kuivõrd poliitiline tahe selleks on olemas.

Magustatud joogi maks on hoiatavaks näiteks, miks ei saa Eesti Euroopa Liidu liikmesriigina läbimõtlematult maksumeetmeid kehtestada, seda isegi juhul, kui maksumeetmed ei kuulu Euroopa Liidu reguleerimisalasse, vaid on osa liikmesriigi fiskaalvabadusest. Nimelt teatud juhtudel võivad maksumeetmed kujutada endast Euroopa Liidu toimimise lepingus (ELTL) sätestatud keelatud riigiabi.

Käesolev artikkel analüüsib kaht ELTL artiklis 107 kehtestatud kriteeriumi – majanduslikku eelist ja valikulisust – spetsiifiliselt maksumeetme kontekstis, lähtudes magustatud joogi maksu seaduse eelnõu kahest kõige problemaatilisemast aspektist. Nimelt, magustatud joogi maksu eelnõu kohaselt ei maksustata maksuga ühtegi jooki, mis sisaldab alla 5 grammi suhkrut 100 milliliitri toote kohta, kuid ei sisalda muid magusaineid. Samas maksustatakse kõiki muid magustatud jooke, mis sisaldavad näiteks kunstlikke magusaineid, isegi kui kunstlike magusainete mõju päevasele kalorihulgale on väiksem kui suhkrul. Samuti on maksumeede olemuselt astmeline. Nimetatud aspektide analüüs demonstreerib hästi seda, kuidas võib juba ainuüksi maksuläve või astmelise maksumeetme kehtestamine osutuda kahe riigiabi kriteeriumi täitmiseks.

Sulge

Sisenege veebiväljaandesse