Menüü

Kokkuvõte

Maksudest hoidumise vastases võitluses on viimaste aastate jooksul toimunud väga kiire areng. 2014. aasta novembris lahvatanud Luxleaks koos selle teise lainega sama aasta detsembris käivitas sündmuste ahela, mille üks olulisemaid verstaposte on aasta hiljem valminud maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise vastane OECD tegevuskavade komplekt BEPS (ingl base erosion and profit shifting). Juba varem alanud protsessi tulemusena valmisid aruanded oktoobris 2015 ning kuu aega hiljem kiideti need OECD tasandil heaks. Eesti ja Euroopa Liidu kontekstis võib lisaks BEPS-ile esile tuua sellest ajendatud Euroopa Liidu maksudest hoidumise vastaste direktiivide 2016/1164 ja 2017/952 vastuvõtmise ning Euroopa Liidu ema- ja tütarühingute direktiivi muudatused.

Olukorras, kus riigisisesesse õigusesse lisatakse ridamisi kuritarvitustevastaseid sätteid (ükskõik kas üldisi või spetsiifilisi), tekib küsimus, kas nende uute (ning tegelikult ka varem eksisteerinud) sätete puhul võib tekkida vastuolu riikidevaheliste maksulepingutega. Käesolev artikkel ei analüüsi maksudest hoidumise vastaste sätete vastuolu põhiseaduslike õigusselguse ja -kindluse põhimõtetega, vaid keskendub nende sätete võimalikule vastuolule riikidevaheliste (maksu)lepingutega.

Sulge

Sisenege veebiväljaandesse