Menüü

Kokkuvõte

Lepitusseaduse jõustumisega 1. jaanuaril 2010 võeti Eesti õiguskorda üle 21. mai 2008. a Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2008/52/EÜ vahendusmenetluse teatavate aspektide kohta tsiviil- ja kaubandusasjades. Praktikas võib lepitusseaduse jõustumise mõju pidada tagasihoidlikuks. Osaliselt võib see olla põhjustatud sellest, et vaidluste pooled peavad alles harjuma mediatsiooni kasutamisega.

Lepitusseadus reguleerib keskseid mediatsiooni ja tsiviilkohtumenetluse vahelise seose aspekte, kuid selles ei sisaldu printsiipe lepitusmenetluse käigu kohta. Menetluse seisukohalt reguleeritakse neis vaid hädavajalikku. Samas tuleneb mediatsiooni puhul tulemuse kvaliteet menetluse kvaliteedist. Seega on lepitusmenetluses saavutatud kokkuleppe puhul tähtis ka menetluses toimunu ning enne lepitusmenetluse kasuks otsustamist oleks hea omada ettekujutust, kuidas lepitamise menetlus käib. Artiklis tutvustatakse lepitusmenetluse olemust ja lepitusmenetluses toimuvat, kasutades näitlikustamiseks lihtsustatud näidiskaasust.

Sulge

Sisenege veebiväljaandesse