Menüü

Kokkuvõte

Arhitektuur erineb paljuski teistest kunstivaldkondadest just seepärast, et arhitekt ei ole oma loometöös täiesti vaba. Arhitekt kui autor peab juba algselt arvestama sellega, et tema teost hakatakse muutma ja täiendama.

Lihtsaim lahendus, et omanik saaks hoonet vabalt muuta, oleks arhitekti poolt vastava litsentsi andmine. Samas on isiklike õiguste litsentseerimise võimalikkus küsitav. Euroopas puudub üksmeel isiklike õiguste litsentseerimise lubatavuses. Küsimusele, kas igasugune teose muutmine või lisade tegemine teosele on ilma autori nõusolekuta absoluutselt keelatud või sõltub keeld teatud lisatingimustest, ei ole Euroopas ühest vastust.

Artiklis analüüsitakse arhitekti autoriõigusi üldiselt, kuid peamiselt käsitatakse artiklis autori isiklike õiguste teemat ja isiklike õiguste litsentseerimise võimalikkust. Artikkel põhineb Eesti, Prantsusmaa, Suurbritannia ja Hollandi õiguse võrdlusel, et anda ülevaade sellest, kuidas on arhitekti isiklikud autoriõigused reguleeritud droit d’auteur’i maal ehk Prantsusmaal ning autoriõiguse praktilist suunda esindavas Suurbritannias, samuti Hollandis, kes on leidnud vahepealse tee arhitekti isiklike õiguste reguleerimiseks. Selleks, et anda parem ülevaade, miks on eespool nimetatud riigid valinud just konkreetse suuna autori isiklike õiguste käsitlemisel, tehakse lühike ülevaade arhitekti autoriõigustest üldiselt ning Berni kirjandus- ja kunstiteoste konventsiooni artikli 6bis arengust ja ajaloost.

Sulge

Sisenege veebiväljaandesse