Menüü

Kokkuvõte

Alati on olnud ja saavad olema sellised võlgnikud, kes püüavad toimetada oma veel alles olevat omandit võlausaldajate käeulatusest välja, mis väljendub kõige erinevamates võlausaldaja suhtes ebalojaalsetes tehingutes võlgniku varaga. Seejuures võivad võlgnikud näidata üles märkimisväärset leidlikkust. Seadusandja ees seisab keeruline ülesanne anda võlausaldajatele piisavad juriidilised relvad, et nad oleksid võimelised andma vastulööki.

Rahvusvaheliselt on võlausaldajate vanim ja klassikalisim juriidiline relv maksejõuetusmenetluses olnud ja on ka praegu tagasivõitmine pankrotipessa. Selle juured ulatuvad Rooma õiguse actio Pauliana reeglistikku. Viimase tänapäevane edasiarendus on ka Soome seadus pankrotipessa tagasivõitmise kohta (1991). Lisaks pankrotimenetlustele kohaldatakse selle seaduse materiaalõiguse osa ka teistele maksejõuetusmenetlustele. Autor annab lühiülevaate tagasivõitmise alustest, sealhulgas nende kohaldamise subjektiivsetest ja objektiivsetest eeldustest, tagasiarvestatavast ajast ning selle kulgemise arvutamisest.

Lisaks tagasivõitmisele annab Soome seadus võlausaldajatele muid relvi võitluseks ebalojaalse võlgnikuga. Autor peatub põgusalt vastavatel lepinguõiguslikel, asjaõiguslikel ja ühinguõiguslikel normidel (nt aktsionäri õiguslikul vastutusel). Peatähelepanu pööratakse Soome maksejõuetusõigusega 1999. aastal kehtestatud võimalusele näilik toiming koheselt kehtetuks tunnistada.

Sulge

Sisenege veebiväljaandesse