Kokkuvõte

Kartellidevastane võitlus on olnud Euroopa Komisjoni pikaajaline prioriteet number üks. Alates 1996. aastast kaasas komisjon kartellivastasesse võitlusse kartelliliikmed endid. Algatus sai nimeks leebusprogramm ning lähtus põhimõttest, et kes ees, see mees. 2002. aastal võeti suurte lootustega vastu leebusprogrammi uuendatud õiguslik raamistik – komisjoni teatis, mis käsitleb kaitset trahvide eest ja trahvide vähendamist kartelliasjades. 2002. aasta leebusprogrammi alusel on Euroopa Liidus esitatud suurel arvul taotlusi sooduskohtlemiseks.

Ka Eestis on leebusprogramm vormiliselt rakendatud, mida kinnitab ka Konkurentsiamet. Konkurentsiamet valgustab Eesti leebusprogrammi sihtgruppi selle juurte ja õiguslike aluste osas järgnevalt: „Eestis tuleneb leebusprogramm kriminaalmenetluse seadustiku §-st 205, mis sätestab kriminaalmenetluse lõpetamise seoses isikult tõendamiseseme asjaolude väljaselgitamisel saadud abiga.“ Eesti praegune praktika ei kinnita, et leebusprogramm oleks kartellidevastases võitluses märgatavaid tulemusi andnud.

Artikli eesmärgiks on välja tuua Eesti sooduskohtlemise menetluse peamised plussid ja miinused, võrreldes toimiva Euroopa Liidu sooduskohtlemise menetlusega. Samaaegselt analüüsitakse, kas leebusprogrammi mittekäivitumise näol on Eestis tegemist parandatava veaga olemasolevas raamistikus või kontseptuaalse ja eeltingimustel põhineva probleemiga.

• konkurents
,
• kohtueelne menetlus