Menüü

Asutamisel olev äriühing kui juriidiline isik

Autor:
Number 1996 /6 | Lk 262-265

Kokkuvõte


1. Asutamisel olevast juriidilisest isikust üldiselt

Enne äriseadustiku (edaspidi ÄS; RT I 1995, 26-28, 869) jõustumist 1. septembril 1995 ei pööratud eraõiguslike juriidiliste isikute tegevust reguleerinud normatiivaktides erilist tähelepanu õiguslikule moodustisele, mis tekib vahel pärast ühingu- või asutamislepingu sõlmimist ja kestab kuni juriidilise isiku vastavasse registrisse kandmiseni. Olukord on muutunud aga seoses tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS; RT I 1994, 53, 889) ja ÄS jõustumisega, millede sisu vastab suures osas Lääne-Euroopa seadusandluse põhimõtetele, eelkõige Saksa õigusele. Saksa tsiviil- ja kaubandusõiguses on põhjalikult läbi töötatud nn asutamisel oleva ehk asutatava kaubandusühingu õiguslik seisund. Saksa õiguses räägitakse asutamisel olevast juriidilisest isikust üksnes osaühingu, aktsiaseltsi ja ühistu puhul, kuna täis- ja usaldusühing Saksa HGB kohaselt ei ole juriidilisteks isikuteks. Asutamisel olevat eraõiguslikku juriidilist isikut on antud artikli raamides analüüsitud võrdlevalt, tuginedes nii Eesti ja Saksa äriühinguid kui juriidilisi isikuid reguleerivatele seadustele.

Sulge

Sisenege veebiväljaandesse