Sulge
Pankroti majanduslike aspektide mõtestamise ja vastumeetmete leidmise oluliseks vahendiks peab kujunema ettevõtte finantsseisu objektiivne analüüs. Seda nii pankroti ärahoidmisel kui ka pankrotimenetluses. Mainitule viitavad PS-i mitmed sätted.
Juba seaduse esimene paragrahv määratleb, et pankroti aluseks on
võlgniku maksejõuetus. Maksejõuetusena käsitletakse võlgniku
suutmatust rahuldada võlausaldaja nõudeid, kui see suutmatus ei ole
võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Toodud
määratlus viitab vajadusele mõõta maksevõimelisust (või
maksejõuetust) arvuliselt ja analüüsida seda pikema perioodi
vältel, et välistada juhuslikkus ja ajutisus. Samas peame tõdema,
et pankrot või maksejõuetus on ettevõtte majandustegevuse teatud
tulemus, mille tagamaad on oluliselt kaugemal, kui raha laekumise ja
pangakontol olemasoluga fikseeritav. Järelikult selleks, et öelda
kas maksejõuetus on ajutine või mitte, tuleb analüüsida ettevõtte
majandustegevust tervikuna. Samal mõttel põhineb ka §14 lg. 4,
mille järgi kohus jätab pankrotiavalduse rahuldamata, kui ta leiab,
et võlgniku majanduslik olukord võimaldab nõuete rahuldamise. Seda
saame leida taas vaid põhjaliku analüüsi alusel.