Kokkuvõte

Õpikutes nimetatakse käsundita asjaajamise funktsioonina eeskätt kaasinimeste abistamise motiveerimist. Samuti peab see instituut lisaks kaitsma isikuid nende asjadesse sekkumise eest, pannes asjaajajale kohustuse teha jõupingutusi soodustatu tahte väljaselgitamiseks. Kuid see ei selgita, miks kohtupraktikas kohaldatakse käsundita asjaajamist näiteks juhul, kui ettevõtja ilma vastava lepinguta osutab korteriomanikele ühisveevärgiteenuseid või kui keegi teeb teise eest rahalise sissemakse osaühingu osakapitali suurendamiseks, viidates eelnevale kokkuleppele. Põhjus peitub selles, et käsundita asjaajamise instituudil on veel muidki funktsioone. Näiteks kohaldatakse käsundita asjaajamise sätteid aeg-ajalt ka muude instituutide juures ilmnenud lünkade täitmiseks ning samuti olukordades, kus pooltevahelise kokkuleppe sõlmimist ei ole võimalik hiljem tõendada. Nende funktsioonide teadvustamine aitab mõista olemasolevat Eesti ja välisriikide kohtupraktikat ning hõlbustab käsundita asjaajamise sätete kohaldamist.

Artiklis vaadeldakse seda, milliseid funktsioone omistatakse käsundita asjaajamisele välisriikide õiguskirjanduses ja DCFR kommentaarides ning uuritakse, kas neid funktsioone kannab käsundita asjaajamine ka Eesti õiguses.

• käsundita asjaajamine