Kokkuvõte

Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 15. juuni 2022. a otsuses asjas 2 20-16369 annab kohus muu hulgas tõlgenduse töölepingu seaduse (TLS) § 109 lõikes 1 ettenähtud hüvitisele, mida tööandja maksab töötajale töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise korral, kui töötaja töösuhe ei jätku, vaid see lõpetatakse töövaidluskomisjoni või kohtu poolt. Riigikohus jäi oma varasemat arvamuse juurde, mille järgi on TLS § 109 lõikes 1 ettenähtud hüvitisnõue lepingu rikkumisest tulenev kahju hüvitamise nõue. Senise praktika järjekordne kinnistamine andis tõuke TLS § 109 lõikes 1 ettenähtud hüvitise regulatsiooni muutmiseks. Seadusandja arvates ei ole töötajale töölepingu ebaseadusliku ülesütlemise korral makstav hüvitis kahjuhüvitis. Uue redaktsiooni tulemusena kaotab seni juurdunud praktika oma tähenduse.

Artiklis uuritakse, milline on töölepingu ebaseadusliku ülesütlemise korral töötajale makstava hüvitise eesmärk. Analüüsitakse, mida on oma seisukohtade kujundamisel silmas pidanud Riigikohus, milline on TLS § 109 lõikes 1 sätestatud hüvitise eesmärk seadusandja jaoks, missugune on töölepingu ebaseadusliku ülesütlemise korral makstava hüvitise tähendus muudes riikides ning kuidas määrata hüvitise suurus lähtuvalt TLS § 109 lõike 1 uuest sõnastusest.

• töölepingu lõpetamine
,
• töövaidlus