Menüü

Kokkuvõte

2017. aasta märtsis esitas Euroopa Komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku direktiiviks, mille eesmärk oli tõhustada Euroopa konkurentsivõrgustiku volitusi Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artiklite 101 ja 102 täitmise tagamisel. Mõned kuud hiljem, juulis 2017 algas Eesti eesistumine Euroopa Liidu Nõukogus, mis arvestades asjaolu, et direktiivi ettepaneku tekstis saavutati poliitiline kokkulepe juba aasta hiljem, tegi Eestist direktiivi lõpliku sõnastuse kujunemises võtmemängija. Täna tuntakse seda 2019. aasta jaanuaris jõustunud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi ECN+ direktiivina.

Kuigi ECN+ direktiivi läbirääkimised Euroopa Liidu seadusandlikus protsessis kulgesid Eesti taktikepi all mängleva kergusega, ei ole selle direktiivi Eesti õigusesse ülevõtmise protsess olnud sugugi lihtsate killast. Alates 2021. aasta märtsist on Euroopa Komisjon Eesti Vabariigi suhtes toimetanud rikkumismenetlust, milles nüüdseks on Eesti esitanud oma seisukohad teises ehk põhjendatud arvamuse faasis. See tähendab, et Euroopa Komisjonil on ELTL artikli 258 lõike 2 alusel tekkinud õigus pöörduda hagiga Euroopa Liidu Kohtusse, millest lähtuvalt võib kohus ELTL artikli 260 lõike 3 alusel määrata Eesti Vabariigile rahalise karistuse.

Siinne artikkel avab ECN+ direktiivi ülevõtmiseks tehtud õiguspoliitilise otsuse tagamaad, milleks oli uue valdkonnaspetsiifilise erihaldusmenetluse – konkurentsijärelevalvemenetluse – tervikregulatsiooni väljatöötamine.

Sulge

Sisenege veebiväljaandesse