Menüü

Kokkuvõte

2019. aasta märtsikuus jõustusid tervishoiuteenuste korraldamise seaduses (TTKS) muudatused, mis võimaldavad teatavatel tervishoiuteenuse osutajatel töödelda patsiendi andmeid ilma tema nõusolekuta enne, kui isik on üldse arsti poole pöördunud (TTKS § 41 lg 11 ja 12 ). Tegemist on seadusest tuleneva õigusliku alusega isikuandmete töötlemiseks, mis peaks võimaldama konkreetse patsiendi tervisega seotud ennetustegevuse planeerimist. Tervishoiuteenuse osutaja eesmärk patsiendi andmete töötlemisel on sel juhul hinnata indiviidi vajadust tervishoiuteenuse saamiseks enne, kui tekib probleem, millega patsient ise arsti poole peaks pöörduma (nn patsiendiseire). Ühelt poolt on tegemist ülla eesmärgiga, mis peaks teenima indiviidi huve, teiselt poolt aga põhiseadusliku privaatsusõiguse olulise riivega.

Tegemist pole esimese pretsedendiga selle kohta, kuidas riik üritab teovõimelisi (täiskasvanud) inimesi aidata olukorras, kus nad pole abi otsinud ega abivajadust väljendanud. 2018. aastal jõustusid noorteseire sätted sotsiaalhoolekande seaduses, mis lubavad kohalikel omavalitsustel töödelda 16‒26-aastaste isikute andmeid ilma nende nõusolekuta, selleks et tuvastada võimalikku abivajadust.

Käesolevas artiklis uuritakse patsiendiseire aluseks olevate seadusmuudatuste tagamaid ja nendega kaasnevaid küsimusi ning probleeme, võrreldakse patsiendiseiret noorteseirega ning analüüsitakse patsiendiseirega seotud lepinguõiguslikke küsimusi ja nendega vahetult seotud tervishoiuteenuse osutaja hoolsuskohustuse rakendumist patsiendiseire raames.

Sulge

Sisenege veebiväljaandesse