Menüü

Kokkuvõte

Kapitaliühingu juhatuse liikmeid saab pidada kapitaliühingu seadusjärgseks esindajaks eelkõige suhetes kolmandate isikutega ehk nn ühingu välissuhetes. Välissuhetes on juhatuse liikmete esindusõigus üldjuhul piiramatu. Juhatuse liikme esindusõigus võib aga olla piiratud või puududa üldse, kui kapitaliühingut on vaja esindada n-ö sisesuhetes ehk suhetes juhtorgani liikmetega, samuti kapitaliühingu kõrgeima otsustustasandi liikmetega ‒ osanike ja aktsionäridega.

Milline on kapitaliühingu juhatuse liikmete seadusjärgse esindusõiguse ulatus kapitaliühingu sisesuhetes, sh kellel on võimalik tugineda äriregistri kandele juhatuse liikmete seadusjärgse esindusõiguse olemasolu osas ning millised on juhatuse liikme seadusjärgse esindusõiguse piirangud ja välistused tehingute tegemisel ning õigusvaidlustes juhtorgani liikmetega ja ühingu enese liikmetega? Eeltooduga seondub ühtlasi küsimus sellest, millal on kapitaliühingul vajadus lisaks juhatusele eriesindaja järele. Nimetatud küsimused on käesoleva artikli peamiseks esemeks. Olukorras, kus Eesti ja Saksa õiguse lähtekohad ühingute esindusõiguse küsimuses on olulisel määral sarnased, samuti arvestades asjaolu, et Saksa ühinguõigusel on olnud Eesti ühinguõiguse kujunemisele oluline mõju ning Saksa õigus on olnud ka Eesti Vabariigi Justiitsministeeriumi poolt moodustatud ühinguõiguse revisjoni töögrupi poolt 2018. aastal koostatud analüüs-kontseptsiooni peamiseks võrdlusmaterjaliks, siis on käesolevas artiklis tõstatatud küsimuste uurimisel kasutatud võrdlusena Saksa õiguskirjanduse seisukohti.

Sulge

Sisenege veebiväljaandesse