Menüü

Kokkuvõte

Karistusseadustik (KarS) sisaldab koosseise, kus õigushüve rikkumine seisneb verbaalses tegevuses, kus on kaks poolt – rääkija ja kuulaja, ettepaneku tegija ja vastuvõtja, käskija ja nõustuja jne. Sellisteks koosseisudeks on näiteks kupeldamine (KarS § 1332), valimisvabaduse rikkumine hääle ostmise teel (KarS § 162), kuritegelikku ühendusse kuulumine ja selle organiseerimine (KarS § 255 ja 256), altkäemaksu võtmine (KarS § 294) ja teised sarnased kuriteod. Nende koosseisuga puhul puudub enamasti ka otsene kannatanu. Ei ole kindlust, et taoliste kuritegude tõendamine ainult ütlustega oleks kõige tulemusrikkam. Üheks võimaluseks suuliselt või muul viisil suhtluse käigus edastatava informatsiooni kogumiseks tõendina on jälitustoimingute teostamine. Kui üldiselt on kriminaalasjade lahendamisel esmaseks valikuks avalikud menetlustoimingud, siis artiklis pööratakse tähelepanu salajaste menetlustoimingute olulisusele ametialase kuriteo menetlemise näitel. Konkreetsemalt peatutakse lähemalt altkäemaksu võtmise (KarS § 294) koosseisul tõendamisel. Selleks tuuakse artiklis välja jälitustoimingute lubatavuse üldised alused, analüüsitakse olukordi, kus ütlustega süüteo tõendamine ei pruugi anda usaldusväärset tulemust, avatakse altkäemaksu koosseisu näite pinnalt põhjuseid, mis tingivad vajaduse eelistada jälitustoimingutega tõendite kogumist tavapärasele ülekuulamisele ja arutletakse võimalike alternatiivide üle.

Sulge

Sisenege veebiväljaandesse