Menüü

Kokkuvõte

Apellatsioonkaebuse lahendamisel on ringkonnakohtul mitu võimalust. Käesolev artikkel keskendub nendele juhtumitele, kus ringkonnakohus tühistab maakohtu lahendi menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning leides, et ta ei saa ise asja lahendada, saadab asja uueks läbivaatamiseks maakohtule.

Sellise võimaluse annavad ringkonnakohtule erinevad sätted. Esiteks võimaldab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 646 ringkonnakohtul otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal olukorras, kus asja arutamisel maakohtus rikuti menetlusõiguse normi ja see toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses. See säte viitab omakorda TsMS § 656 lõikele 1, milles on loetletud konkreetsed menetlusõiguse normi rikkumised, mis toovad kaasa maakohtu otsuse tühistamise ja asja maakohtule tagasisaatmise. Samuti võimaldavad maakohtu otsuse tühistamist ja asja tagasisaatmist menetlusõiguse normi muude oluliste rikkumiste korral TsMS § 656 lõige 2 ja § 657 lõike 1 punkt 3.

Esmalt analüüsitakse artiklis, milliseid rikkumisi peetakse TsMS § 656 lõike 1 tähenduses normide olulisteks rikkumisteks ning kuidas on ringkonnakohtud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut praktikas sisustanud. Seejuures käsitletakse ka ringkonnakohtu võimalust lahendada asi üksnes apellatsioonkaebuse alusel. Seejärel selgitatakse, millal on tegemist TsMS § 656 lõikes 1 nimetamata, s.o muu menetlusõiguse normi olulise rikkumisega TsMS § 656 lõike 2 tähenduses, mis toob kaasa samuti mitte üksnes maakohtu lahendi tühistamise, vaid ka asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmise. Artiklis käsitletakse ka seda, kuidas on ringkonnakohtud uueks arutamiseks saatmist põhjendanud ning kas ringkonnakohtud on maakohtule andnud selgeid juhiseid. Eraldi käsitletakse määruskaebemenetluse erisusi.

Sulge

Sisenege veebiväljaandesse